avatust laia maailma probleemidele. 1973 a. "Ma kardan ja armastan" 1974 a. "Varjuring ümber tule," J. Smuuli nimeline preemia 1975 a. Selle juhtmotiiviks on inimese vaime väljamurre oma eraldatusest, inimesi ühendavate algseoste (hõim, rahvas, maa, keel jt.) kehtivuse äratundmine ning nende kaudu elu pidevuse ja püsivuse tajumine. 2003 a. "Ajasära" 2009 a. "Mälujuur” Ilmar Lehtpere on tõlginud inglise keelde “The Root of Memory" Lasteraamatud: 1981 a. "Kaarini ja Eeva raamat" 1984 a. "Unenäoraamat" Mõlemas koolieelikutele mõeldus proosateaoses on autor üsna täpselt üles täheldanud lastekõnet, tabades laste mõttelaadi ja fantaasiamaailma. Tõlge: Seppeli vlijakamaks tegevusalaks on tõlkimine, eeskät luule vahendamine türgi-tatari keeltest. Ta on tõlkinud türgi (N. Hikmet “See punane õun,”) aserbaidžaani (Anari “Dante juubel,”) usbeki (A. Navoii Farhad,”) kasahhi (F. Ongarsõnova “Lõõsalaulud,”) turkmeeni (G. Ezizovi
Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983). Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Üldsuse suurenenud huvi lastekirjanduse probleemide vastu: uurimused, võistlused, lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. 1990ndatest uude sajandisse
annaabi.ee 
