Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid
ainult kahel liustikul. Nendeks on Gröönimaa ja Antarktise
jääkilbid. Antarktise jääkilbi suurim paksus ulatub ligikaudu
4300 meetrini. Jäämütsid on väikesed ja suhteliselt õhukesed
jääkatted. Eristataks kiltmaade ja madalike jäämütse.
Jäämüts on näiteks Islandi suurim liustik Vatnajökull.
Oruliustikud ehk mäestikuliustikud on pikad "jääjõed",
mis on reeglina kujunenud mäestikuorgudes. Oruliustikke
jaotatakse omakorda:
· Orvandi- ehk kaariliustik on kõige väiksem
liustikutüüp, pikkusega kuni 1 km, kujunenud
orvandites .
· Oskulaarsed liustikud erinevad Alpi liustikest selle
poolest, et toituvad jääkilpidest. Levinud näiteks
Gröönimaa jääkilbi servaaladel .
· Rippliustikud on suure kaldega oruliustikud,
enamasti ripp-orgudes. Neis on suur varinguoht .
· Jalamiliustikud tekivad siis, kui liustik väljub oma
vooluteest ehk troogist
annaabi.ee 
