Bütsants
Konstantinoopoli
aristokraatlik senat vis keisrile ainult nu anda. Keiser oli sjave
krgeim juht, riigi lemkohtunik ja lim seadusandja. Ainult keiser vis
kanda purpurrd ja ka allkirja kirjutas ta purpurse tindiga. Keisrit sai
lihtrahvas nha ainult pidulikel rongkikudel.
Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja
rahvas. Keiser vannutati Konstantinoopoli hipodroomil. Rahvas jagunes nn
hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda
toetati. Et turvaliselt vimul psida, pidi keiser rahva meeleolusid
arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati,
kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel
mngis suurt solli ihukaitsevgi.
Pikka aega polnud Btsantsi keisrivim pritav. Keiser mras ise endale
jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh.
Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist
alates.
annaabi.ee 
