Eesti suusaajalugu
Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi
oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25
km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas.
Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929.
1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo
(Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23.
koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise
suurim täht, kelle töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku
erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa
MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud
organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise
annaabi.ee 
