Vana Kreeka pillid
võnkuma ning sellest tekkis heli.
Harf
Varaseim harfitüüp arvatakse olevat kujunenud küti vibust. Kaarharfid ilmusid Lääne-Aasias ligikaudu
3000 eKr, neid mängiti protsessioonidel ja pidusöökidel. Neil oli all kõlakast, kust keeled ühendati
kaarja kaarega. Paljud neist harfidest, mille kõrgus oli napilt üle meetri, olid kaunistatud härjapeadega.
Esimesed meile tuntud Egiptuse harfid pärinevad 4. dünastia ajast (2625 2500 eKr). Praegu kohtab
kaarharfi veel Aafrikas ja Ida-Aasias.
Nurkharfid tulid Egiptuses kasutusele 1500 eKr. Neid mängisid põhiliselt naised ja need olid
võrdkülgse kolmnurga kujulised (külg 55 cm). Neid hoiti mängimise ajal püsti, resonaator vastu keha ja
kael puhkamas mängija süles.
Kreekas polnud harf sama populaarne kui lüüra ja Platon laitis seda kui ,,unistavat" pilli, mida mängisid
enamasti naised. Nurkharf oli populaarne Rooma keisririigis, kus seda mängiti protsessioonidel,