ja parastas tulekahju pärast. Lõugul ei läinud suhted paremaks vastupidi. Nad tülitsesid palju, kuni noored võtsid laenu ja hakkasid uut elamist ehitama. Vanakesed, aga käisid sisse nõudmas neile kuuluvat, mis raskendas noorte elu ja süvendas tüli veelgi. Kaarel jäi aina haigemaks ja vananes topelt kiirusega. Lõpuks saadi maja valmis, kuid selleks ajaks oli Kaarel väga haige. Samas mida rohkem surmale lähemal, seda leebemaks muutusid vanad ja samuti ka Kaarel. Enne Kaareli surma kolisid vanad tagasi Kadakale Mari ei tulnud majapidamisega üksi toime. ,,Kas vanakesed tulevad enne surma tahakambri?'' küsis Kaarel natukese aja pärast. ,,Kui sa tahad, miks nad ei tule,'' vastas Tiina.''(lk 79, alt rida 9) Loo moraal oli selles, et endast vanemaid tuleb austada ning nende sõna maksab. Vanakesed olid kobedad ja aktiivsed elu lõpuni, milleks neid siis töödest eemal hoida pealegi kui töö ongi nende elu ja rõõm.
lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast, et ta rumala peaga venna(Kaareli) rahahädas sõpru aitas ja vekslile alla kirjutas, nüüd oli ise rahadega jännis.(Käo Paul ja Taavet aasivad üksteist kogu aeg...Paul tõsisemalt ja Taavet naljaga pooleks vastab. Paul arvab, et Taavet liiga uhke olemisega.) Taavet lasi sulasel kodus katust hakata maha võtma, et see asendada uue plekkkatusega. Aurukatelt oodati Aiastele. See jäi savisse kinni ja Käo Paul lükkas selle sealt välja(et eputada oma jõuga). Alustati viljapeksuga, Eesneri Eedi pandi masinistiks
annaabi.ee 
