Sellise silluse peal peab olema vähemalt ava laiuse kõrguses avadeta vaba müür (ilma lagede koormuseta). Sillus projekteeritakse sellise müüri kaalule. Ava laius ei tohiks olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused, kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei
jaotus põikseintes ankurdamisele. valatakse kohapeal. tuulekoormusest: arvutustes 23.Hoonete konstruktiivsed Armeerimata kivisillused (3 vaadeldakse põikseina kui elemendid ja nende sõlmed joonist) - Armeerimata vertikaalset konsooli. Kuna sillused. Sillusteks kivisilluse töötamise eelduseks põikseina ristlõige on suur. nimetatakse avade sildamiseks on kaareefekti tekkimine Kontrollitakse tema eri osade tehtud konstruktsioone. vastavas müüritise osas. tugevust eraldi. Ristlõikke Töötamisprintssibilt Kivisilluse töötamine on suuruse tõttu ei eeldata pingete eristatakse tala- ja võimalik ainult juhul, kui ümberjaotumist ristlõike kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt temas tekkivad piirides.joonis
annaabi.ee 
