siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Amiens'i Reimsi katedraal katedraal Saint Denis' Chartres'i katedraal kloostrikirik Pariisi Notre Dame
Nõukogude okupatsiooni tingimustes kümme pidu. Vahepealne 3 Nõukogude võim dikteeris tublisti esitatavat repertuaari ja laulupidude vormi, Eesti taasiseseisvumisest alates on aga isamaalisus ja eestlaseks olek muutunud peaaegu, et olulisemaks osaks laulupidudest. Esialgne Lauluväljak nägi välja hoopis teistsugune, oma praeguse uue, uhke ja moodisa välimuse sai see 1960 aastal, mil kaarealune ala ehitati kaks korda suuremaks. Nüüd mahub lavale üheaegselt 25 000 lauljat. Laulupeo nõlvalt jälgib aga kogu seda pillerkaari Gustav Ernesaksa, hellitavalt laulutaadiks kutsutud koorijuhi ja helilooja kuju ning mitmetel kooridel on kujunenud traditsiooniks laulupeo proovide aegu vähemalt üks laul Ernesaksale isiklikult ette kanda. Muusika ja ühislaulmine on eestlatele juba aegade algusest suurt rolli mänginud: laulu saatel hariti mõisamaid, lauluga marsiti
Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. 1. RISTLILLIK 8. PALESTIKU SAMBAD 2. EHISVIIL 9. SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest
annaabi.ee 
