Taasiseseisvunud Eesti presidendi
ju kõik jõudnud akadeemilisel redelil üsna kõrgele. Tal polnud vaja häält kõrgendada, kuigi
kujutasime endast kirjut kampa erinevaid iseloomusid. Taipasime alateadlikult, et me peame
seda meest uskuma," meenutab retkest osa võtnud Hans Trass ehk Sambliku-Ants, nagu
kaaslased teda kutsusid.
Ka Erast Parmasto märkas Kaug-Ida reisi ajal esimest korda tema juhiomadusi: "Välispidiselt
ei andnud tema juhistaatusest miski märku, kui selleks mitte arvata nahkset kaarditaskut, mida
ei unusta mainida ükski Lennartiga koos ekspeditsioonil käinu. Legendaarne kaarditasku oli
nagu osa temast endast, alati kaasas ja käeulatuses. Oli ka põhjust taskut hoolsalt hoida, sest
see sisaldas ametlikke, kõrgelennulises stiilis koostatud tõendeid, avaldusi ja soovitusi, mis
olid varustatud rohkete pitsatite ja mõjuvõimsate inimeste allkirjadega. Sellised venekeelsed
propuskid olid reisi ajal hädavajalikud, sest neil oli vene ametimeeste peale nõiduslik mõju.