meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile. Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. 26.augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" oli oma aja parim. Perekond 14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega Järvakandi mõisast. Peres oli neli poega ja kaks tütart. Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti.
Lisjansk. Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tuntuile lisaks). Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 - 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823 - 26) oli oma aja parim. Sama merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto von Kotzebue. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827 - 42 oli ta samas direktoriks. 1842. a omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845. a üks Vene Geograafiaseltsi asutajaid. Krusenstern oli hea meremees ning ka hea sõber, nagu ütles
temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas". Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12
vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim. Peale ümbermaailmareisi 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12
temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809–1812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823–1826) oli oma aja parim. [redigeeri] Tegevus pärast ümbermaailmareisi Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 1827–1842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".
annaabi.ee 
