A·B=AB A B Välistavate sündmuste korrutis on võimatu sündmus. A · B = V. [Kahte sündmust, mis ei saa sama katse tulemusena toimuda ehk ei saa esineda üheaegselt, nimetatatkse teineteist välistavateks sündmusteks.] Näide 1. Olgu sündmuseks A ristikaardi saamine ja sündmuseks B piltkaardi saamine 36- kaardisest pakist kaardi juhuslikul tõmbamisel. Sündmuseks A · B = AB on ristimastist pildi saamine. · Sündmust, mis seisneb kas sündmuse A või sündmuse B toimumises, nimetatakse sündmuste A ja B summaks (ühendiks). A+B=AB A B Näide 2. Olgu sündmuseks A ühe silma tulek ja sündmuseks B kuue silma tulek täringu viskamisel. Sündmuseks A +B on siis kas 1 või 6 silma tulek.
P(A2)P(A3)-P(A1)P(A3)+...+P(A1)P(A2)P(A3)= 3*1/6- 3 2 C C 3*1/36+1/216= 3*36-3*6+1/216=91/216 │A│=k= 5 6 =25 Kui suur on tõenäosus, et juhusikult võetud täisarv ei P(A)=25/77 jagu ei kahe ega kolmega? 3) Leida tõenäosus, et 52-kaardisest pakist juhuslikult 4 A=”Juhuslikult valitud naturaalarv ei jagu ei 2 ega 3- kaarti valides saadakse täpselt 2 ässa ja üks poti. ga“ Lahendus: A=“saadi 2 ässa ja 1 poti“ A1=“Jagub arvuga 2“ 4 A2=“Jagub arvuga 3“ │Ω│=n= C 52 =270725 P(A)=P(AA͞1AA͞2)=P(AA͞1)P(AA͞2)=1/2*2/3=1/3
annaabi.ee 
