Ta puhkes nutma. Talle tehti taas süst. Õhtul imestas Ivan, et ta on juhtunu suhtes palju rahulikumaks muutunud. Temas oli justkui uus ja vana Ivan korraga. Ivan jäi magama. Äkki ilmus rõdule üks mees. Ivan kergitas end kohkumata voodist üles, et külalist uurida. Kaheteistkümnes peatükk: Must maagia ja selle paljastamine Laval esitati jalgratta etendus. Lava taga tegi näpitsprillidega mees Rimskile tema uuriga triki. Etendus oli menukas. Tehti trikk kaardipakiga, pandi raha sadama, naised said uusi kingi ja riideid, paljastati tõsiasi(naise ees), et Arkadi Apollonovits kohtus näitlejanna Militsa Andrejevna Pokobatkoga. Samuti võeti ühel mehel pea otsast, kuid pandi see ka hiljem tagasi. Esinenud seltskond haihtus peale etenduse lõppu õhku. Kolmeteistkümnes peatükk: Kangelase ilmumine Ivani juurde tuli mees kõrvalpalatist. Ta oli hooldaja hajameelsuse tõttu endale võtmekimbu hankinud. Ivan rääkis kuidas ta oli haiglasse sattunud
1526. aastal, kui mitte varem. Selles mängus oli igal mängijal kolm kaarti ja lugevad kombinatsioonid olid kolmik, paar ja flux ehk teisisõnu olukord, kus mängijal on kolm kaarti samast mastist. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012) Vanim tuntud viide pokkerile ameerika kirjanduses esineb Joe Cowelli, ringi rändava inglise näitleja mälestustes aastast 1829. Tema kirjeldustest selgub, et Ameerikast alguse saanud mängu mängiti kaardipakiga, millest igale mängijale läks viis kaarti. Kui kaardid jagati, vedasid mängijad kihla selle peale, kellel mängijatest on kätte sattunud kõige parem kaardikombinatsioon. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012) Aastast 1834 on pärit teine tuntud viide pokkerile. Selles viites oli mäng kohandatud tänapäevase 52-kaardilise pakiga. Enne aastat 1858 ei oldud kirjeldatud pokkerit üheski mängureeglite raamatus,
annaabi.ee 
