Johan Laidoner
Vene armees teenimise ajal säilitas mees tiheda kontakti kodumaaga. Teda huvitas Eesti
poliitiline areng ning selle huvi rahuldamiseks jälgis ta palju lehti. Taolised jooned
iseloomusatvad enamikku vähemusrahvusest ohvitsere. Vene ohvitserkorpus elas samal ajal
üldiselt lahus rahvast ja poliitikast, millega suuresti seletub keiserliku ohvitserkonna abitus
revolutsiooni puhkemisel.
Veebruarirevolutsioonile järgnenud perioodil asuti looma Eesti rahvuslikku väge, kuhu oli
tarvis kaardiohvitseridest juhte. Kõrgema sõjaväelise haridusega oli vaid tosin eestlast.
Viimaste hulgast tuli valida Eesti diviisi juhtkond. 23. detsembril 1917 asus Eesti diviisi
juhtima alampolkovnik Johan Laidoner. Selleks ajaks oli sõjalis-poliitiline olukord Eestis
äärmiselt keeruliseks muutunud. Rahvusdiviisi ülem pidi sõjaliste teadmiste kõrval ilmutama
ka tõelist diplomaatilist talenti ja poliitilist asjatundmist. Laidoner oli harjunud delikaatsete
probleemidega