Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused
saj.
98. Kaardid Eesti kohta 17. Sajandil
Valdavaks trükitehniliseks võtteks oli vasegravüür, lisaks söövitustehnika. 16. sajandi teisel poolel ja
17. sajandi alguses hakkasid arenema reaalteadused, mis pani aluse teadmistel põhinevale
maailmapildile.
Alates 17. sajandist on koostatavad kaardid omandanud üha täpsema ja faktiderohkema ilme-
kaartidel on olemas mõõtkava, kuid puuduvad legendid.
Kaartide koostamisel lähtusid kaardikirjastajad reisikirjeldustest, mõneti kasutati ka enda kogutud
teadmisi kui oli külastatud mõnda kohta isiklikult.
Tänu 17. sajandi mitmele optilisele leiutisele nagu seda on teleskoop ja Gunter'i kvadrant, muutus
maamõõtmine täpsemaks. Muutus võimalikuks määrata geograafilist laiust päeval Päikese ja öösel
Põhjanaela järgi.
Põhiliseks mõõdistusmeetodiks oli mensulmõõdistamine (mensul e. plaanistulaud).