maapinnalähedases õhus DUextmenüü 2. Suundu kaardirakendusse, klikkides pildil. All vasemas nurgas avaneb – aerosoolide hulk õhus (kliki EARTH tekstil). Siin saad muuta väga paljusid tegureid. Uuri võimalusi! SO4ext – sulfaatide sisaldus sademetes 3. Vali kaardikihte ja kirjelda ning selgita olukordi: a) Võrdle tuule suundi ja kiiruseid maapinnal ja troposfääri ülakihis vabalt valitud asukohas (vali Mode>Air ja Overlay>Wind). Millise õhurõhu peaksid valima, et saaksid kätte troposfääri ülakihi? 250hPa Miks on tuule kiirus nendel kõrgustel erinev? Kõrgemal on tuule kiirus suurem, sest õhurõhk on väiksem. b) Kui jälgid 1,5 km kõrgusel atmosfääris puhuvaid tuuli, siis millist maakeral valitsevat seaduspära siin märkad?
Koosta lühike võrdlus tänapäevaga. Anija mõisa ümbritsesid ja ümbritsevad tänapäevalgi põllumaad. Soostunud alade pindala on vähenenud maaparanduse tõttu. Anija looduskaitseala keskmes oli varem järv, mis tänaseks on kinnikasvanud. 9 Anija küla kaart 1935-39 Mõõtkava 1:31089 10 6. Anija maanteedekaart Mõõtkava 1:62500 Leppemärgid Kaardi koostamisel lülita sisse kaardikihte ( bussipeatused, ilmajaamad liiklusõnnetused, küla lahkmejoon). 11 7. Anija looduskaitsealad. Ortofoto Mõõtkava 1:24871 Leppemärgid Tee lühike ülevade looduskaitseobjektidest Vaata linke EELIS 12 8. Anija küla kultuurimälestised Mõõtkava 1:10154 Kultusekivid - 4 Anija mõis 18-19.saj Anija mõisa karjakastell 18-19.saj Anija mõisa peahoone 18-19.saj
Ülikool. Projekti eesmärgiks oli GIS tehnoloogiate rakendamine gümnaasiumi geograafia ja keskkonna hariduses. Koguti andmeid jõgede ja kanalite vee kvaliteedi kohta. Angmed sisestati maakasutuse, kuivendussõsteemide, loomastiku, mulla ja teiste looduskomponentide kohta, mis võivad vee kvaliteeti mõjutada. Kogutud andmete abil analüüsiti vee kvaliteeti uuritud aladelt. Igalt uuringu alalt viis link selle koha fotole ja andmetabelile. Esitati päringuid ja pandi kaardikihte kohakuti, et selgitada vee kvaliteedi erinevusi. GIS-i kasutati uurimusliku õppe vahendina, et tutvustada oma lähiümbrust veidi teisel viisil. Projektis kasutati ArcView 8.3 desktop GIS tarkvara. (Liiber,GIS-koolitunnis) KOKKUVÕTE GIS programmide kasutamine on viimastel aastatel muutunud järjest populaarsemaks. AlphaGIS teeb koostööd paljude Eesti üldhariduskoolidega ja ülikoolidega, mis annab võimaluse kasutada Esri ArcEditor tarkvara litsentse kooli arvutiklassides
võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab