Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand
tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda
ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid
imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse. Seda juhtub rahvaloomingu
vormide "kulumisega" vanad tantsud-mängud kõlbavad, kuni neid mäletatakse, veel vaid laste
lõbustamiseks. (Mustlane, kiitsakas, kaarassiim, ristpulkadetants, pulgatants, jommitants,
kivikasukas). Allikas 3
Akrobaatilise rahvatantsu elemente säilitavad ja elustavad tänapäeval mitmed rahvatantsu rühmad.
Üheks näiteks on Pärnus tegutsenud noorte meeste folkloorirühm Viisuke. Rühm ühildab
tavapärased polkad-kaerajaanid kaelamurdvate hüpete, akrobaatiliste trikkide, rokkmuusika ja
sümpaatse huumoriga. Tantsijad trikitavad hüpetega, ronivad üksteise õlgadele püramiidiks,