Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis ehitati kolhoosi keskusi ja kultuuriasutusi, näiteks Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu jne. Paljud hooned valmisid tänu riiklike- le esindusüritustele, näiteks hotell ,,Olümpia" ja Pirita Olümpia- Purjespordikeskus. Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M.
Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis ehitati kolhoosi keskusi ja kultuuriasutusi, näiteks Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu jne. Paljud hooned valmisid tänu riiklike- le esindusüritustele, näiteks hotell ,,Olümpia" ja Pirita Olümpia- Purjespordikeskus. Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M.
annaabi.ee 
