Hando Runnel
Te juurest ma tahan pageda,
kuid pole kohta, kuhu,
ei ole nurka nisukest,
kus tuuled tuppa ei puhu.
Kõik mured manu tikuvad
ja ihu ligi poevad,
ja elu eriti rikuvad
hääd naised ja kurjad koerad.
Suur tolmune maantee on pärani,
ta nõiub, sa lähed õnge,
sa mõtled, nüüd lähed ärani,
kuid sinna sa tolmusse kõnged.
Ja üle su luie lähevad
veovankrid ja sõdurisaapad.
Sealt just nagu suure une seest
sa neile tervitust kaapad.
Unistaja
Ma pole õppinud ehitama
ilusaid linnu,
ma pole õppinud armastama
külmi, asjalikke metalle
ja inimesigi ma
tunnen vist vähe-vähe.
On palju tarkust vist tarvis
et üleüldse midagi
tõeliselt osata!
Aga ühte ma justkui oskan:
unistada,
et linnad kõik kauneiks saaksid,
et metall meie kätes
poleks surma sümboliks kunagi;
ning inimestest unistan,
kes paremad palju kui meie.
annaabi.ee 
