Eduard Vilde
Muuga mõisa olustikust ja kitsamalt Vilde perekonna elust maalib kirjanik meile
põgusa meeleolupildi: "Kuni 10. eluaastani oli minu kodu Muuga mõisas, kus ma oma
õemehe Hermann Landberiga ja tema õega (nende isa oli "junkur") ühes üles kasvasin.
Minu ainus õde Auguste-Marie vanem õde suri rinnalapsena (Ida-Marie 12.VI 3.VII
1869) on minust 8 aastat noorem. Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana
lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaanisid, kõrval
puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas
heinaküüniga ning sepapajaga, milles suure punase habemega tahmane sepp
hobuseraudu tagus, kuna mina teda ukse vahelt aukartusega vaatlesin, ja kõige selle
ümber kaugemas ringis metsad otsatud metsad, kus meie marjul käisime ja mis mule
igakord saladuslik-magusa õudusega hinge peale rõhusid".
Õe Auguste Landbergi vahendatud kirjeldused muugast on hoopiski ulatuslikumad: