Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima. Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja kaldataimestikuga väikesi magedaveelisi seisuveekogusid (väikejärved, tiigid, sooloigud jms.). Ta võib edukalt asustada ka mahajäetud karjääride tiike. Apteegikaan elab ka ajutistes, kuivavates seisuveekogudes. Ta talub vee väiksemat hapnikusisaldust kui enamik teisi meie kaaniliike. Tema elupaigad võivad paikneda nii põllumajandus- kui ka poollooduslikus ja looduslikus maastikus (metsad, niidud, sood). Kuna apteegikaan on parasiit, peab tema elupaikades kindlasti leiduma peremeesorganisme, peamiselt kahepaikseid ja imetajaid. 4 Apteegikaan on katkendliku levikuga liik, kes ei ela ka oma levila keskel Lõuna-Euroopas mitte kõigis sobilikes veekogudes. Tema elupaigas peab olema ühel ajal täidetud mitu
Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid. Teisi rõngusse Mudatuplased (paar cm) elavad veekogude põhjas põhjasetetesse kaevununa. Toituvad lagunevatest taime- ja loomajäänustest, oluliseks toiduks kaladele. Kaanid elavad mageveekogudes, nende keha on lame, harjasteta, keha mõlemas otsas on iminapp. Kaaniliike - hobukaan, ahaskaan, lamekaan, kalakaan. Apteegikaan toitub selgroogsete loomade (sh imetajate) verest. Veri koguneb mahukasse pugusse. Hulkharjasussid elavad meres - nende keha igal lülil on 1 paar nähtavaid harjaseid. Igal lülil on ka hingamiseks lõpused. Osa liike toitub mudas, vetikates, osa on rööveluviisiga. Võivad toituda ka kalamaimudest.
annaabi.ee 
