on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip "Ussikuningas" (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise 3 mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E.Vilde "Mäeküla piimamehele" (1916), kus nii kujundi valik (meeleline naisfiguur) kui ka kerge katkendlik sulejoonsitus on iseloomulikud Oskar kallise viimaste aastate loomingule. Samasugune vabaloomingu ja kujundustööde mõtteühesus ning ornamendi ja piltkujutuse oskuslik ühendus ilmenb ka kalndrialuste kujunduses. 1911. a tähistas eesti üldsus "Kalevipoja" ilmumise 50-ndat juubelit. Sel juhul korraldati ka võistus eepose illutreerimiseks
Ta oli lahkunud, et minna ärikohtumisele ning ilmus järgmisena ühte Fulham Roadi linnaosa korterisse. Jimi veetis mitu tundi majas asuva münditelefoni kasutades, ta oli mures rahastajate ja rahaasjade pärast. Selle öö veetis ta kahe Ameerika tüdrukuga, seda kuni kella viieni hommikul. Kolmapäev kulus narkootikumide otsimisele, peamiselt külastas Hendrix Londoni-lähiseid maju. Neljapäeval. (17.09.). Ta helistas Chad Chandlerile, oma mänedzherile ja arutas uue plaadi kaanekujundust ning broneeris piletid New Yorki, et tuua sealt plaadi jaoks vajalikud lindistused. Ta leppis kokku kohtumise oma endise mändedzheri, Ed Chapliniga, kuid ei ilmunud kohale. Päeva veetis ta oma tüdruksõbra, Monika Nanneman'iga ning põhiline aeg kulus poodides käimisele ja pildistamisele. Nad jõudsid koju umbes kell 20:30. Monika valmistas õhtusöögi ja nad jõid veini ning Jimi mängis kitarri. Umbes kell 1:40 või 1:45 ütles Jimi, et ta peab minema välja ja kohtuma ühtede inimestega