EDUARD WIIRALT
Kuna Eestis ei
olnud tollal veel ofordipresse, käis ta plaadilt äratõmbeid tegemas ühe
Nõmme kivitrükkali juures. Kivitrükipressiga ofordi trükkimine oli vaevarikas
protsess, mis pani aluse Wiiralti kui graafiliste tehnikate "alkeemiku"
karjäärile.
Oma esimesel näitusel osales noor kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta
suvel, kui Tallinnas korraldati Eesti kunsti ülevaatenäitus. Wiiralt kujundas ka
näituse kataloogi. Stiliseerivas laadis linoollõikes kaaneillustratsioon kujutas
muinaslinnust väljakasvavat avali kätega naisfiguuri päikese ja tähistaeva
foonil. Võimalik, et autor oli tõuke saanud kirjandusühingu Siuru embleemist].
1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema
skulptuur "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku
teost.[2] Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esines ta juba
graafikuna ning tema ofordid ja linoolõiked ja joonistused said kiitva
hinnangu.