Kordamine Ajaloo KT nr.2. 1. Araablaste asukoht, elukoht, milline oli loodus? V:Araablased elasid Araabia poolsaarel. Loodus: Oaasid(Oaas on kõrbest ümbritsetud viljakas ala), ei olnud suuri jõgesid. 2. Kes olid beduiinid, millega tegelesid, kuidas elasid, kaameli tähtsus nende elus. V:Beduiinid olid rändkarjakasvatajad,nad rändasid oma kaamlite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamlit(kõrbelaeva) kasutati sõidu- ja veoloomana, tema piimajoodi ja liha söödi,telgid ja rõivad tehti kaamlikarvadest valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka
Esmased muljed olid rahuldavad ja ma olin kohe kindel, et ma soovin arvustuse kirjutada selle maali põhjal. Teos ei ole otseselt mõtlema panev ning ei sooviks öelda ka teose kohta ilus. Ta oli kõige rohkem minulik, sest mulle istuvad päikeseloojangud ja erinevad tunnused vms. Shpinx keda on maalil kujutatud, on hävingu ja halva õnne deemon. Shpinx on inimese pea ja lõvi kehaga. Tema ülesanne oli kaitsta vaaraod, hoides kurje vaime eemale püramiidedest. Mehed, kes liiguvad kaamlite seljas on ilmselt täiesti tavalised Egiptuse rändurid, sest infot nende meeste kohta ma kahjuks ei leidnud. Kunstniku kohta uurides saan ma teada, et kunstnik on visuaalikunstnik. Ta on pärit Belgiast ning elas aastatel 1806-1885. Kunstnik erilist edu saavutanud pole. Kunstnik võis olla seotud egiptusega, kuid selles kindel olla ei saa. Kunstniku paljud teostel oli kujutatud egiptus ning selle suurimad sümbolid püramiidi. Lisaks kujutas ta
elavad. Põllumajandusloomade aretuses tuleb tähelepanu pöörata nii toodangu kogusele kui ka selle kvaliteedile. Jõudlusomaduste pärandumise seaduspärasusi on püütud selgitada eri tõugude ristamisega. Enamik ristamiskatseid näitab, et järglaste jõudlusomadused on vanemate omaduste suhtes vahepealsed. Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veiste, kitsede ning osalt lammaste, hobuste ja kaamlite piima. Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Tähtsaim piimatootja on veis. Olenevalt tõust ning söötmis- ja pidamistingimustest võib piimatoodang kõikuda väga suurtes piirides. Piima tähtsaimad koostisosad on rasv ja valk. Kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima toodavad kohalikud tõud (eesti maakari, dörsi, jaroslavli jne.). Neile järgnevad piima-
annaabi.ee 
