Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
Kiskjaliku reaktsiooniga tiivuline põikas nende kõikide eest
eemale. Talle piisas vaid ette kujutada, et nad ei riiva teda, ja kuulid justkui muutsid oma
trajektoori tema tahtel, kaldudeski kõrvale.
,,Lähme siit, Jerome."
,,Ei!"
,,Sa oled samasugune kui tema."
Leegid olid sulgenud laste ja püssiga aadli tee, sulgumas ringiga viimase ümber.
,,Veel pole hilja, ma võin ta päästa."
,,See on ema eest."
Elisa vaatas tähelepanelikult tema kaamet nägu, leeke peegeldavaid klaasistunud silmi ta
ei leidnud neis kaastunnet, mitte killukestki.
,,Sa oskad vihata."
Poiss pööras pead ja naeratas.
,,Nüüd olen ka mina koletis."
Ja ta viskas põleva oksa, mida seni kramplikult käes hoidnud oli, mehe poole. Too viskus
meeleheitlikult, kui mõni haavatud loom oma puuris, ja otsis olematut väljapääsu.
,,Lähme?"
Nad pöörasid ringi ja hakkasid jooksma. Peagi lükkas Elisa end õhku ja jäi maast meetri
annaabi.ee 
