· palka maksti: riietes, leivas, köögiviljas, õlus · pidude põhimõte. ,,ole rõõmus ja lõbutse" · pillimehed · palju eri pille · pidudel esimene asi, mis anti oli lõhnatorbik · söödi sõrmedega · väikesed käteloputuskausikesed · mehed ja naised ei tantsinud koos · pidudel väga madalad lauad · pesu pesid mehed niiluses · põllud tähistati kividega · rikkusi mõõdeti karjas · kauba hind määrati vasest kaaluvihtidega (deven) · kirjutati sulega savipoti kildudele · tegeleti arstiteadusega · arvatakse, et sagelt põeti luu tuberkuloosi, lastehalvatust, rõugeid · tehtud leivas oli sageli palju kivipuru või liiva · meesegiptlaste keskmine eluiga u. 38 aastat · ravimisega tegelesid preestrid ja kirjutajad · arsti amet anti edasi põlvkonniti · kirurgid, hambaarstid, silmaarstid · looduslikud ravimid · ader · saag- vasest või pronksist · vibupuur · klaas=liiv+sool+lubi
Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. ÜHISKONDLIK KORD Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". KAUPADE KAALUMINE Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas. JUMALATE AUSTAMINE Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki.
Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. · Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". · Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. · Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on egiptuse suurniku seiklusrikkast elust pajatav "Sinuhe jutustus" Kasutatud allikad: raamatud : " Vana-Egiptuse igapäeva elu" Neil Morris. " Vana-Egiptus" Dr. George Hart
annaabi.ee 
