"Mässav inimene" A. Camus
Ent kadedust tuntakse selle üle, mida ei omata, samas kui mässaja kaitseb seda, mis temas on"
(A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 32)
Seega võib sellest lõigust lähtuda mässust kui positiivsest ja vajalikust sündmusest. Kui
inimene mässab, väljendab oma arvamusi saab temast isiksus. Ta ei ole enam osa nn ,,hallist
massist". Inimene kaitseb mässuga iseennast ja oma omandit.
,,Vastuhakk ei ole põhiolemuselt egoistlik tegu. Muidugi võib ta olla kantud ka
egoistlikest kaalutlusist. Ent vastu hakata võib ühtviisi nii pettusele kui rõhumisele. Liiatigi, kui
mässaja on otsusele jõudnud ning on parajasti kõige sügavamas mässuhoos, ei säästa ta midagi ja
paneb kõik mängu. Mõistagi nõuab ta enesegi vastu ausust, ent üksnes sedavõrd, kuivõrd ta
samastab end mõne olemasoleva inimkooslusega." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 31)
,,Ta võitleb oma isiksuse puutumatuse ees. Ta ei püüa ennekõike vallutada vaid soovib
lihtsat tunnustust leida." (A