orjuse, vale ja vägivalla vihkamise vastu, mis selgitab teose süzeed ja tegevust kui inimese ,,katsumuste teed" võitluses headuse ja õigluse ideede võidu eest. Selle teose muusikas ei kõlanud mitte usk unistusse, tõsi küll, üsnagi udusesse unistusse sellest ,, headuse ja õigluse ideaalsest maailmast". Kogu tema selles teoses kõlas ka varjatud, valuline protest Saksamaal valitseva rõõmutu ja väljapääsmatu tegelikkuse vastu. Kogenus meistri aruka kaalutlusena kasutas Bach ,,Matteuse-Passioonis" tolle aja kohta tohutut esitajate koosseisu, mis hõlmab kaks koori, kaks orkestrit kahe oreliga ning lauljaid-soliste. Selle, oma ideelt ja ulatuselt grandioosse teose mõlemad osad on proportsionaalselt tasakaalus, kusjuures materjali paigutuse, temaatilise arenduse ning kunstiliste ja mõtteliste kulminatsioonide paigutuse loogika on niivõrd läbimõeldud, lihtne ja selge, et seda teost võib kuulata algusest lõpuni üha kasvava pingega.
vaid teeninduslik roll. Nagu füüsikas on kõige olemasoleva aluseks aatom, nii on ka eetikas kõige kõlbelise tegevuse ja toimimise kandjaks ja otstarbeks on üksikisik, indiviid epikuurlasi võiks nimetada individualistideks. On kindlad mõõdud, mille alusel teha vahet heal ja kurjal, lubatul ja lubamatul. Niisugune kriteerium asetseb aga mitte kusagil mujal kui inimese enda loomuses ja avaldub siin peamiselt tundena (pathos), mitte aga aruka kaalutlusena või tunnetusena, nagu seda õpetas senine kreeka eetika. Eranditult kõik elusolendid püüdlevad naudingutunde poole, ning see on ainus tõeline ning loomulik hüve. Lõbu või nauding on kõige inimliku püüdluse ja toimimise viimseks eesmärgiks ning ajendiks. Kõik seesugune, mis valmistab naudingut ja tekitab lõbu, on ühtlasi eetiliselt hea ning lubatu kuna see, mis tekitab valu, on taunitav kui pahe. Epikuros ei esinda mingit
annaabi.ee 
