ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA
vältivaks, tunnetavad ka suhtelist organisatsioonilist ebaõiglust nii tulemi kui protsesside osas.
Juhul kui juht otsustusprotsessi väldib, ei avane indiviidil võimalust oma arvamust avaldada,
mille läbi indiviid usub mõjutavat ka oma tulemit. Sellise võimaluse annab aga sõltuv
otsustusstiil ning sellist seost uurimuse tulemused kinnitavad. Samuti nähtub tulemustest, et
indiviid, kes tajub otsustusstiili ratsionaalselt alternatiive kaalutlevaks, hindab otsustusprotsessi
siiski õiglaseks olenemata sellest, kas juht tegelikult indiviidi arvamust otsustusprotsessis
arvestab. Uurimuse tulemused kinnitasid samalaadseid seoseid ka jaotamise õigluse ning
otsustusstiilidega. Seega kinnituse leidis ka kolmas töös püstitatud hüpotees.
Thibaut ja Walker (1975; tsit. Barsoux & Marzoni 2008 järgi) leidsid oma uurimuses, et
protseduurilise õigluse tähtsus seisneb kahes üksteist täiendavas selgituses. Esimene neist väidab,
annaabi.ee 
