KASVATUSE KLASSIKA
Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja
mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta).
Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja
lipitsemine (kui omakasu silmas peetakse). Kellel aga sõbralikkus puudub, on igas suhtes
ebameeldiv, on norijatüüp ja pahur inimene, kirjutab Aristoteles.
Mõistlikkus on kaine mõistus, arusaamine, arukus ja kaalutlemisoskus. Mõistlikkus on
vajalik igapäevastes praktilistes valikutes ja otsustustes. Ilma tegevuseta ei arene praktiline
mõistus, sest tegevus juhib praktilise mõistuse arengut. Nii nagu olümpiamängudelgi ei anta
võidupärga kõige ilusamale või kõige võimsamale, vaid neile, kes võistlevad (nende hulgast
selguvad võitjad), samuti ka elus saavad õigusega saavutuste omanikuks need, kes tegutsevad
hästi ja üllalt ja sellest lähtuvalt on nende elu nauditav.