Allikaõpetus
Riia mõõdustiku võtsid üle Pärnu ja Tartu. Liivimaal kehtis riia mõõdustik,
sealhulgas ka kroonumõisates. Osades mõisates säilis oma maamõõtude süsteem. Põhja-
Liivimaal kasutati tallinna mõõdustikku, kusjuures Narva linnal oli oma mõõdustik.
Rootsi ajal hakkasid Baltimaad kohanduma rootsi mõõdustikuga. Viljamõõduna võeti
tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Teistest rootsi mõõtudest
levisid karp e. kann, mis võrdus 2 toobiga. Rootsi kaalustiku põhiühikuks oli kaalunael
(XVII saj. lõpul 425 g-i). 17. sajandil sai Liivimaal õõnesmõõdu mõõtühikuks riia toop,
mis oli Riia linna ametlik mõõt. Ka rootsi ajal valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a.
püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Karl XI eestkoste valitsusajal
avaldati patent mõõdustiku ühtlustamise kohta. Täielikku rootsi mõõdustiku sisseviimist
Rootsi valitsus teha ei üritanud. Paralleelselt kasutati Põhja-Eesti linnades vene mõõdu-
annaabi.ee 
