Taani raamatukultuur
mõju hulisematele põhjamaa kirjanikele nagu Ibsen ja Strindberg, on olnud suur. Seda mõju
jätkub mitmes suunas veel tänapäevagi.
Sellega, uuele ajale välja viivate suurustega, nagu Paludan-Müller ja Kierkegaard, sulgubki
üks viljakas ajajärk Taani vaimuelus- ,,kuldajajärk".
1850-70ndate aastate vahemaal valitses kirjanduses nn. rahvusliberaalne suund, milles tõusid
esile üksikud väiksemad anded, nt. liberaalne ajakirjanik ja luuletaja Carl Ploug (1813-94),
Hans Vilhelm Kaalund (1818-85), hristian Richardt (1831-92), jutukirjanik Vilhelm Bergsöe
(1835-1911)jt. Nendes paistavad enam silma Christian Hostrup (1818-92) oma
lustmängudega ja juut Meir Aaron Goldschmidt (1819-87) oma tulise vabaduseaatelise ja
sensatsioonihimulise ajakirjandusliku tegevusega (tema ajakirjad ,,Korsaar" 1840-46 ja ,,Põhi
ja Lõuna" 1847-59). Üldiselt aga tasandus Taani vaimuelu ja võttis suuna kodanliku
lameduse poole, millest tema 70-ndais aastais välja raputas alles G.Brandes ja tema
annaabi.ee 
