vaeva nägema, et säilitatavaid süsivesikuid lagundada või rasva ja proteiini aju jaoks kasutatavaks muundada. Seda on oma kehalt palju tahetud, kui samal ajal peab keskenduma ja intensiivselt töötama. Teaduslikult on tõestatud, et hommikueine söömine parandab märkimisväärselt laste ja noorukite keskendumisvõimet, probleemide lahendamise suutlikkust, mälu ja meeleolu; täiskasvanute vanusegrupis on näitajad veidi ebastabiilsemad. Kaalulangetajad võivad arvata, et hommikusöögi vahelejätmine aitab neil kiiremini saleneda, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. USAs läbi viidud uurimuste järgi sööb igapäevaselt hommikusööki 78% ja enamikel päevadel 90% inimestest, kes on alla võtnud vähemalt 13 kg ja säilitanud saavutatud kaalu kauem kui ühe aasta. Vaid 4% uuritavast grupist ei söönud kunagi hommikusööki. Mida süüa ? Tervisliku ja täisväärtusliku hommikusöögi üheks valemiks on kombinatsioon
rasedus, rinnaga toitmine, stress, alkoholi tarbimine, erinevate dieetide katsetamine, ravimite toimel (diureetikumid, hormoonid, südame glükosiidid). Keha biokeemiat mõjutab ka üha saastunum elukeskkond ja toit (raskemetelli ühendid kuhjuvad meie kehas). Eriti vajavad Mg: füüsilise- ja vaimsetöö tegijad, õppurid, diabeetikud, ainevahetushäiretega inimesed, südamehaiged, hüpertoonikud, eakad (veresoonte lupjumine), rasedad, dieedipidajad, kaalulangetajad, stressi olukorras töötavad inimesed, osteoporoosi haiged, lihas-skeleti haigustega isikud, diabeetikud, hüperaktiivsed lapsed, autistid, neurootikud, depressiooni alla kannatajad, ja keemiliste ainete suhtes ülitundlikud. Mg imendumise häired esinevad : liigse kaltsiumi tarbimise juhul, alkoholi tarbimisel, kirurgilistel operatsioonidel, maksa- ja neeruhaigetel, rasedusvastaste ravimite tarbimisel. Mg leidub:kõigis rohelistes juurviljades, paljudes pähklites,mandlites, maasikates,