Virtuaalmaailma võlu ja viletsus
Tööpäevad olid siis pikad. Kodus ootas enamustel mitu last ja palju
koduloomi ning samamoodi tahtis rohimist, kõplamist ka oma põllumaa. Linnas käidi ikka
bussidega ja arvestada tuli suure ajakaoga, sest busse käis vähe ja harva. Telefonid olid siis
muidugi analoogtelefonid ja terve küla peale vaid üks aparaat, oli juba luksus. Meil oli lähim
telefon kolme kilomeetri kaugusel, kolhoosi kaalukojas. Kui oli kiirabi abi tarvis, siis isa pani
punnvõrrile hääled sisse ja kihutas kaalukotta helistama või kui võrr ei töötanud vms, siis
jooksis abi järele.
Mäletan mitmeid hetki, kus naabrid said omavahel kokku tee peal. Istuti teepervele maha ja
jutustati, leiti aega teineteise jaoks. Olid siis alles ajad! Nüüd on kõigil meeletu tehnika,
puuduvad koduloomad ja põllumaad, vestlused saavad kõik vesteldud kas telefoni teel või
arvuti kaudu ja meil pole aega naabritega kokkugi saada. Paljude tööpäev möödub arvuti taga
annaabi.ee 
