Müra ja detsibell
siiski rohkem psühholoogia valdkonda. Müra mõõdetakse üldiselt detsibellides (dB).
Detsibell on logaritmiline mõõtühik, mis võrdleb heli mõõdetavat taset ehk nivood . Kuna
inimese kõrv ei reageeri kõikidele sagedustele ühtemoodi, siis paljud valjuse,
mürarikkuse ja tüütavuse karakteristikud baseeruvad ka A-skaalal ehk heli
intensiivsuse skaalal (ühikuks on dBA ehk detsibell A-sagedusel ja seda mõõdetakse
müramõõturiga, millel on A-sageduse kaalufilter). Seetõttu antakse ka töökoha
müratugevuse näidud ühikutes dB(A), kus 0 dB(A) on kuulmislävi.
Tavaliselt tajub inimene kuni 120 dB helisid. Normiks loetakse sedagi, kui inimese kõrv
eristab helisid alates 25 detsibellist. Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. (Müra2)
Intellektuaalse tegevuse, näiteks õppimise puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dB.
Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, sest on sellega harjunud.