tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites. Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe tüüpi iseloomustava faktoriga. Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende
Ekvivalentdoosi mõistet kasutatakse siis, kui kiiritus mõjub individuaalsetele kudedele või elunditele. On aga selgunud, et kahjustavad stohhastilised efektid, mis on tingitud mingi kindla suurusega ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT Niimoodi saamegi efektiivdoosi. Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE=, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3. Kude või Koefaktor elund Sugunäärmed 0,20 Luuüdi 0,12 Käärsool 0,12 Kops 0,12 Magu 0,12 Põis 0,05 Rinnad 0,05 Maks 0,05 Söögitoru 0,05 Kilpnääre 0,05 Nahk 0,01 Luuümbris 0,01 Muu* 0,05 Üldises kiirgusfoonis võib tinglikult eristada kolme komponenti
annaabi.ee 
