saama. Alternatiivenergiaks nim. energiat mida toodetakse peamiselt taastuvatest energia allikatest. Suurimad päikeseenergia kasutajad on riikides, kus päikese kiirguse hulk on võimalikult suur, kuna tehnoloogia on kallis, kasutavad seda arenenud maad. Päikeseenergia võib osutada Lõuna riikidele kasulikuks, kui Lõuna riigid suudavad osta vajalikud seadmed ja koolitada piisavalt spetsialiste. Päikeseenergia tootmisel on üks oht: eralduvad keskkonnale kahjulikku kaaliumsulfiidi(CdS). Tuuleenergia kasutamine osutub võimalikuks piirkondades, kus on pidevalt tuul ja suured maa alad. Tuuleenergia kasutamine Lääne-Euroopas on kasulik, kuna seal on palju suuri tasandikke ja tugevad tuuled. Saab suure osa energiast toota tuule abil. Tuuleenergiat kasutatakse enim madalmaades (Holland, Taani, Belgia, Saksamaa). Tuuleenergia rakendamisega kaasnevad järgmised probleemid: tuule energia tekib väikeses koguses,
Aega, mille vältel keha pärast kiiritamist veel helendab nim hääbumiskestus (ka järelhelendus). Selle alusel jagunevad kõik luminofoorid kahte liiki 1. Fluorestseeruvad ained- järelhelendust praktiliselt pole. 2. Fosforestseeruvad- kestev järelhelendus. Katoodluminestsent- on tingitud mingi aine pommitamisest elektronidega. Nii nt helenduvad telerite ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust. Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid. Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga