Lahus, lahustuvus, lahustuvuskõver Koostaja: Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Lahuse olemus Lahuste jaotamine Lahustuvuse sõltuvus Lahustuvuskõver- selgitused Arvutusi lahustuvuse kohta Ülesandeid graafikult Ülesandeid vasksulfaadiga Ülesanded kaaliumnitraadiga, vastused Graafiku joonistamine Ülesanne internetist Ainete segu üks esinemisvõimalus on lahus Lahus on ühtlane ainete segu, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahus Nt: soolavesi LAHUSTUNUD AINE Nt: SOOL LAHUSTI Nt: vesi Millest sõltub aine lahustuvus? Maksimaalne
ka töö saab olla palju efektiivsem. Puudub ka üleväetamise oht, taimed ei saa ühekülgselt palju mingeid elemente. Esimeseks kompleksväetiseks oli nitrofoska (roosad graanulid). Selle N-P-K sisaldus on 20-10-10, kus P ja K on oksiididena; sisaldus elementidena oleks aga 20-4-8. Veel võimalikke elementidesisalduse märgistusi: N% P% K% S% B% 14 9 10 S2 + B 0,03 , või 14 9 10 + M (mikroelemendid) N P K 13038 , või 1338 fosfor puudub, tegu on kaaliumnitraadiga. Kompleksväetiste jaotus: 1. Tahked kompleksväetised: a) Liitväetised kokreetse kindla koostisega: * NH4H2PO4 ammooniumdivesinikfosfaat e. ammofoss, 12:22:0, suur fosforisisaldus elemendina. Taimedele vajalikud toiteelemendid kõik ühes molekulis koos. Sobib fosforivaestele muldadele ja kultuuridele, mis vajavad vähe lämmastikku. Fosfor ei leostu. * (NH4)2HPO4 diammofoss, 21:33:0. * KNO3 kaaliumnitraat