Metsabotaanika
pestakse kaks-kolm korda lehed läbi, sest tegelikult on kogu taim kergelt mürgine
ja rohkel tarvitamisel võib tekitada vaevusi. Kilpjala mürkidel on omadus kuhjuda
kehasse ja mõjuda alles mõne aja möödudes. Mürgisteks aineteks on taime
maapealsetes osades parkhapped ja risoomis alkaloidid ning sinihape. Prantsusmaal
on kasutatud risoomi pesemisel, sest ta sisaldab aluseliste omadustega aineid ja
vahutab vees. Kilpjala tuhk sisaldab kaaliumisoolasid ja on leidnud kasutamist
klaasitööstuses ja seebikeetmisel.
Sambla-samblikurinne: on pidev, esinevad palusammal (D), laanik (D), lainjas kaksik-
hammas, lehviksammal, vähesel määral on samblikke.
LEHVIKSAMMAL on üks ilusamaid eesti samblaid, tal on ergas kollakasroheline
värvus ja sõnajalataoline välimus. Sambla varred on tavaliselt kuni 10 cm pikkused
ja jäigad. Külgoksad asetsevad täiesti korrapäraselt ja tihedalt ühes tasapinnas