Kartul
sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle
kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa
kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. Vaevalt
tunnustuse saavutanud, tõusis kartul kiiresti ennenägematusse ausse. Rahvameditsiinis on
raviks kasutatud kartuliõisi ja mugulaid (mahla). Kuivatatud kartuliõitest ravimtee langetab
kõrgvererõhuhaigetel vererõhku, aitab tänu suurele kaaliumisisaldusele eemaldada
organismist vett ja vähendada turseid. Keskmiselt süüakse Eestis inimese kohta 60kg kartulit
aastas, see teeb 3-5 kartulit päevas. Nahahaigustel soovitatakse ka tärklise vanne. Kartul on
tuntud ka kosmeetikas. Keedetud kartulist koos piima ja munakollasega saab toitemaski näole
või kätele. Käsi pehmendab ka kartulikeeduvesi.
Müüt kartuli paksukstegevast toimest peab paika vastavalt sellele, kuidas ja millega kartulit
süüa