Kaalium, naatrium ja kloor – leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. 7 Kaalium asub peamiselt rakkudes, rohkesti lihastes ja vere erütrotsüütides. Oluline osa süsivesikute ainevahetuses. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Naatriumi-ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Naatriumi puudus avaldub loomadel: söögiisu halvenemises, halveneb sööda proteiini ja energia kasutamine, noorloomadel aeglustub kasv. Kloor on mao soolhappekoostises.. Enamik taimseid söötasid on naatriumi- ja kloorivaesed. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega.
Nendes rakkudes on rikkalik karboanhüdraas ja sekreteerivad HCO3- apikaalse Cl-/HCO3- vahetaja abil – pendriin – see on erinev basolateraalsest Cl-/HCO3- vahetajast hapet eritavates rakkudes. Neil on basolateraalis prootoni pump – imendavad aktiivselt H + ja vahetavad Cl- toru vedelikus HCO3- vastu. Kui pole kloriidi, siis võib tekkida alkaloos – ei saa üleliigset bikarbonaati väljutada. Tüüp C intercalated rakud – nende ülesandeks on kloriidi tagasi imendamine. 7.7. Vere kaaliumiioonide kontsentratsiooni seos happe-leelise tasakaaluga. Atsidoos põhjustab K+ liikumist rakust ekstratsellulaarsesse vedelikku (verre), rakku läheb vesinikioon ja alkaloos põhjustab K+ liikumist verre ja H liikumist rakku. Kaaliumi vähenemine veres – hüpokaleemia - põhjustab metaboolset atsidoosi koeral ja kassil ja vähendab neeru ammooniumi eritamist koertel. Neeru happe eritamine sõltub vere K+-st. Hüpokaleemia korral tekib rakusisene atsidoos
annaabi.ee 
