"kaalikatalv" - 1 õppematerjal

I maailmasõda

Sõda oli ränk koorem selles osalevate maade majandusele. Tööle pidid minema naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks. Soodsamates olukordades olid need maad, kes jäid sõjast kõrvale või astusid sõtta hiljem. Eriti suure kasu sõjast sai USA. Tal oli sõdivates maades piiramatu turg. Olukord halvenes aasta-aastalt, kuni kätte jõudis nälg. 1916.-1917. a. talvel ei jätkunud Saksamaal isegi kartulit ning pidi sööma kaalikat (1916-1917 talv = Saksamaal kaalikatalv). Monopolide kasumid kasvasid (nt. Saksamaa "kahurikuninga" Alfred Kruppi kasumid olid 1913. a. 40 milj marka aga 1914. a. juba 86 milj marka). Sõjavastased meeleolud ja revolutsiooniline liikumine. Sõtta mindi sovinistliku ja patriootliku vaimustusega, kuid juba pärast esimest kuud kaevikutes hakati kahtlema sõja vajalikkuses. Juba 1915. a. algasid uued streigid. Loosungid olid: "Maha sõda!", "Me tahame rahu!" ja "Me oleme näljas". 1917. aasta veebruaris algas