Emajõgi
ta laieneb ning aheneb uuesti alles Haaslava kohal ja on kitsas Kastreni. Jõgi on siin
sirge, lookeid ning soote on vähe, kallastel on põllumaad ja soostunud orulammid.
Vahetult allpool Tartut algab rahvusvaheliselt tähtis linnuala - Ropka-Ihaste luht, kus on
registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa
linnades.
Luunjast Kavastuni on jõgi sügav, mudase põhja ja aeglase vooluga.. Emajõkke
suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv
Luutsna jõgi. Selles lõigus on Emajõgi kõige sügavam.
Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)
Peipsi äärsel madalikul on Emajõgi aeglase vooluga, 80-120 m lai ja 6-7 m sügav. Põhi
on mudane. Siin on kujunenud ainulaadne soode ja luhtade maastik. Kuna soo pind on
tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale
jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176
annaabi.ee 
