Eesti rahvakalendri tähtpäevad
tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja
Põhja-Eestis kapsast.
Mardihani
Lääne-Euroopas kuulus juba 1171. aastal mardihani mardipäeva juurde. Selle
põhjuseks on peetud asjaolu, et haned olid selleks ajaks piisavalt nuumatud. Hane on
kujutatud piiskop Martinuse kõrval pühapiltidel, sest legendi järgi oli ühe tema jutluse ajal
sekkunud korduvalt oma kaagatamisega hani. Piiskop lõpetanud jutluse, esitanud tellimuse,
mille järel talle serveeritud ninakas hani praena. Teise legendi järgi peitnud ta end
piiskopiametisse valimise eest, kuid hani reetnud ta asupaiga.
Hane on peetud veel haldja kehastuseks ja pühaks linnuks.
19. sajandil söödi hane eesti jõukamates peredes, kuid Tallinnas on näiteks 1545.
aastal mardipäeval hani olnud tavaline toit.
Mida teised teevad
Mardipäev oli enne kalendrimuutust 22
annaabi.ee 
