Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
Seda võib muidugi
lahendada ka statiivil kadreeringut statsionaarsena hoides, kuid operaator Henri Decaë
abiga on suudetud kaamerale just kui elu sisse puhuda, mille parimateks näideteks on
mööda klassi ringi liuglevad kaadrid koolimajas. Truffaut on ära tabanud ka õige koha,
kus aga tasuks hoida kaamerat paigal. Näiteks otsus näidata Antoine’i ülekuulamisel
enne internaati saatmist vaid poissi ja jätta küsimusi esitav psühholoog kaadritaguseks
on minu arust väga leidlik ja mõjuv. Tegemist oli ju episoodiga, kus Antoine’i
käitumine esmakordselt sügavamat põhjendust sai, kui poiss rääkis, kuidas ta oli pealt
kuulnud vestlust, et ta on tegelikult vallaslaps ja ema tahtis aborti teha, enne kui
vanaema ta ümber veenas. Selline režiiline lahendus jättis rohkem pihtiva mulje ning
võimaldas rohkem keskenduda peategelasele kohas, kus seda kõige rohkem tegema
peaks