Eesti lähiajalugu
soove, vaid seda, mida liiduvabariigi seisukohalt kõige otstarbekamaks peeti, kas maj, parteitööle,
täitevvõimu esindama jne. Selle tulemusel oligi võimalik nõukogude võimul võimukaadrit kavakindlalt
ja teatud plaani aluselt täiendada. Enam vähem kõik demobiliseeritud suunati tööle ja võimalusel just
juhtivatele ametikohtadel, nt ka külanõukogu esimeheks, ministeeriumi ametnikuks jne. Esiteks ei olnud
inimesi kusagilt võtta - kaadripuudus oli selgelt olemas, inimhulk, kes oi nõukogude võimu poolt
vaadates üsna "puhaste" paberitega. Tulemuseks olukord, et tegelikult see demobiliseeritute seltskond
saabki kõige olulisemaks kaadri komplekteerimise allikaks. Jäävad juhtivatele kohtadele kuni 60.
aastateni välja. Seda fenomeni on nimetatud ka Eesti laskurkorpuse fenomeniks. Kui palju tegelikult
kokku demobiliseeriti - suurusjärk kuni 35 000 Punaarmeelast, kes demobiliseerimise korras Eestisse
tulid