Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
alati eksisteerinud igavikus. Ta möönab, et taolist asja on tavainimesel raske mõista, kuid et aeg
on relatiivne kontseptsioon, siis näeme, et ajaloos esinevad sündmused on pleromas ehk
teispoolsuse absoluutses täiuses (kreeka pleroma = täius, täielikkus, tervik) eksisteerivate
asjade analoogid. (Kontseptsioon on platonistlik - kõigi asjade ,,tegelik originaal" asub
ideedemaailmas.)
,,See mis eksisteerib pleromas kui igavene protsess, ilmub ajas aperioodilise kaadrina ehk
teisitiöeldult, seda korratakse palju kordi ebaregulaarsel viisil." (JUNG 2002:46)
Sel moel kordub mitte ainult Kristuse tüüpi kangelase sünd, vaid enamik temaga seotud
motiive.
Jung tunnistab inkarnatsiooni paljuski arusaamatuks sündmuseks. Ta ütleb, et populaarse
nägemuse kohaselt tingis selle vajadus maailm kurjast vabastada. Jung ei leia selle põhjuse
olevat veenev. Kuivõrd Kuri sisenes maailma Saatana käe läbi, siis olnuks Jahve jaoks märksa
annaabi.ee 
