Eesti taasiseseisvumise põhjused - arutlus
aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat,
mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette
sisepingete leevendamist poliitilise ja majanduselu mõnigase liberaliseerumise hinnaga.
Majanduses lubati asutada mitmesuguseid kooperatiive, rendi- ja ühisettevõtteid,
meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust
paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud
demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Need
reformid ei andnud aga soovitud tulemusi, vaid lõid hoopis soodsa pinnase
erinevatel väikerahvastel end taaskord ühtsena tunda.
Selline sündmuste käik pani tegutsema ka eestlased. Väikese rahvana ei
osanud esialgu ilmselt keegi väga loota iseseisvusele. Oli ju läbi nõukogude aja
teada, et kui ka tuleb mõningane vabamalt hingamise periood, siis peagi asendub