Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
riigikaitse ssteem muutunud traditsiooniliseks, on juurdunud. Peale selle
vheneks vikeriigi kaitsevime, sest kaoks reservve vim. Samas on
palgaarmeel inimeste suhtes krgem motivatsioon, sest minnakse vaba tahte
alusel teenistusse. Kindlasti on ka parem kvalifikatsioon ning paremad
vimalused endale elatise teenimiseks. Niteks teoreetiliselt on palgaarmeel
parem vljape, sest kogemus
on pikaajalisem ja ajaline ressurss vljappeks pikem. Samas ldise
kaitseveteenistuskohustuse puhul on kaadrikaitsevelased pidevalt teenistuses
(petavad vlja ajateenistuses olevaid sdureid), lisaks Scoutspataljon, kes
on Eestis sisuliselt palgaarmeena tegutsev ksus, mis osaleb ka
vlismissioonidel. Samuti toimuvad tiendkoolituste raames
reservppekogunemised. Lisaks vib inimene lhtudes oma huvidest ja
kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest.
Armee vitlusvime ja kulukus sltuvad suurel mral rahalistest ning
inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel
nagu Eesti