kuskil laulva kukena, nt. Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris. Kaks esimest kohta, kus see kukk laulab, on tähistatud vohavalt varieeruvate reduplikatiivsete libasõnadega. Mõnedes tekstides on neid "kohasõnu" püütud panna meenutama mingeid tõelisi kohanimesid, nt. küla-lõpulisi (Kiikkülän, Kaakkülän) või Mulgi gle-lõpulisi (kiiglen, kaaglen vrd. nt. Pöögle) ja stre-, tsre-, tre-lõpulisi (kuudsren, muudsren vrd. nt. Aitsra, Holstre; kiidren, kaadren vrd. nt. Laatre), või sna-lõpulisi (kuusnes ja kaasnes; kiisnas ja kaasnas Kuusna- nimeline küla ja vald on Järvamaal päris tõeliselt olemas). Teisal näivad nad kõige pigemini onomatopöa või deskriptiividena: kiiksam-kääksam; kiirdles, viirdles; kiigub, kaagub; kilkas, kalkas; kliiksen ja klaaksen. Vahel on neid püütud nihutada ka tavasõnadest koosnevaiks parafraasideks: kuu sees, maa sees; kuu sehen, muu sehen; kuusikun, kaasikun. Enamik kogu