Referaat teemal kaadmium
Kaadmiumoksiid reageerib kergesti
hapetega ja õhu süsihappegaasiga ning kontsentreeritud leelislahuste toimel moodustab
kadmaate nagu kaadmiumkloriid, kaadmiumkarbonaat ja dinaatriumtetrahüdroksokadmaat.
Kadmaadid tekivad ka nõrgemate leeliste toimel kaadmiumhüdroksiidile, näiteks
dibaariumheksahüdroksokadmaat (Karik ja Truus 2003).
Võrreldes tsingiga avalduvad kaadmiumi oksiidi ja hüdroksiidi amfoteersed omadused
nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis,
eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003).
Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja
orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb
temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet
kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite
saamiseks (Karik ja Truus 2003).